Saturday, September 24, 2016

Juhuslik küngas ja Mount Everest. Evelin ja Oprah.

Ma luban, et Evelin Ilvese, õigemini ta saate kohta rohkem suud ei pruugi, aga kuna kõik teda Eesti Oprah`ks nimetavad, siis vaatan nüüd mälu värskenduseks originaali. Kunagi oli mul telekas ja ma vaatasin Oprah Winfrey Show`d mingilt Soome kanalilt päris tihti. Pakun, et kuskil 15 a tagasi. Igal juhul --- vaadates jälle originaali sain esimese minuti jooksul aru, et neid kahte ühendab ainult see, et nad on mõlemad liigi homo sapiens emased esindajad.
Oprah, näiteks, ütleb välja, et kõige olulisemad momendid tema saates on need, kui ta ise või keegi teine mõistab mingit asja uuel viisil. Nagu ma ise olen alati öelnud: mind huvitab kõige rohkem alternatiivne vaatenurk.
Oprah, jättes hetkeks kõrvale ta muud saavutused nagu oma äriimpeeriumi loomise ja Ameerika mõjukaimaks naiseks olemise, saab oma saatesse näiteks pereema, kelle eksmees tappis ühel varahommikul majja tungides kõik nende ühised lapsed. Ja pool aastat hiljem --- 16 inimest, kes seda saadet vaadates loobusid omaenda enesetapuplaanist. Tõestab eksperimentidega, et enamus väikelapsi lähevad kaasa võõrastega. Purjus peaga autojuhtimisega vahele jäänud tuntud näitlejanna (ma olen seda Oprah enda poolt kokku pandud best of-i vaadanud alles 15 minutit).
Ta ei oleks võtnud Erika Salumäed oma saatesse, kui see seal miinimumprogrammina alkohoolikuna kapist välja ei tuleks. Maksimumprogrammina ka lesbina, arvan.
Ja kindlasti ei küsiks ta geneetilise defektiga, sureva lapse vanematelt: "Kas te olete eutanaasia peale mõelnud?", nagu eile Evelin tegi. See oleks täiesti mõeldav küsimus Shveitsis või mõnes muus riigis, kus eutanaasia on lubatud (kuigi vist mitte akontaktsete väikelaste puhul), aga mitte Eestis. Ma hoidun siinkohal mürgisest märkusest saatejuhi arstihariduse kohta. Miks siis mitte minna juba kaugemale ja küsida: "Kas te olete mõelnud oma lapsele patja näo peale panna?"
Igal juhul --- Oprah on Youtube`is täiesti olemas. Vaadata Evelini on nagu tellida Hiinast 3-euroseid kleite, mis seljas ei näe välja kaugeltki sellised, nagu pildil -- ja mida kohalikud blogijad promovad.

Lisamürgimärkus: no sellest ma ka ei saa aru, kuidas on võimalik, et kohalikel glamuuriteemadel kirjutavatel blogijatel, kes tonnide viisi tasuta kosmeetikat ja koledaid Hiina hilpe saavad, on kõigil laotöölistest mehed.
Kleitidest rääkides -- Oprah`-l on oidu ka kanda riideid, mis teda pigem kenamaks teevad. (Salajane vihje: pikemad varrukad!)


Igal juhul, vaatasin eile ära päris mitu Oprah` saadet ja see info, mis just nende kaudu teada sain, muutus järjest muljetavaldavamaks: ta mitte ainult ei intervjueerinud naisi, kelle mehed olid nende ühised lapsed tapnud (mitu korda!), vaid ka naisi, kes olid seda ise teinud. Läkski üheksakümnendate alguses vanglasse kohale ja talle räägiti pisarsilmil, aga detailselt (kahekuine imik külmkappi, kui see nuttis...) ja kahetsedes. Ja ta suutis selliseid lugusid kuulates säilitada tasakaaluka oleku, samas küll ilmselgelt emotsionaalselt häiritult küsida küsimusi nagu: "What purpose does it serve ( to put a baby to the fridge)?".

Ta tegi 1980ndate lõpul kuni 1990ndate keskpaigani oma saadetes palju juttu rassismist. Leidis näiteks üles ühe USA maakonna, kus elasid 100% valgenahalised inimesed, käis neid külastamas, kuulis, et valge rass on ülim ning ta ise ahv --  ja tegi reportaazhi samast kohast rohkem kui kümme aastat hiljem uuesti. Sinna oli kolinud 7000 mustanahalist ning mõlemad rassid olid oma eluga rahul.
Samuti käskis oma saate meeskonnal diskrimineerida stuudiosse tulnud publikut ühe tunnuse, sinise silmavärvi alusel, et inimesed, kes muidu iial rassipõhilist diskrimineerimist ei koge, mingilgi määral analoogse kogemuse saaksid. Diskrimineerimine oli piisavalt peenelt läbi viidud: sinisilmsete kaebusi või küsimusi ei võetud personali poolt tõsiselt, neid ignoreeriti;  kui pruunisilmsed stuudiokülalised said võtet oodates kohvi ja küpsetisi, siis teised mitte midagi, samas ootama pidi tunde. Saatekülaliste hulgas oli ülikooliprofessor, kes läks mänguga kaasa ning rääkis, et pruunisilmsete inimeste IQ on tõepoolest kõrgem. Lõpuks tundus publiku "priviligeeritumale" osale, et tõesti --- need frustreeritud ja halvastikoheldud inimesed on lärmakad ja ebaviisakad, aimamata kuni saateeksperimendi paljastumiseni, et tegelikult kogesid mõlemad osapooled rassismi tomimismehhanisme.

Tegi esimese saate partnerlusseadusest aastal 1989! Ja kutsus oma saatesse ikka väga palju LBGT-inimesi ajal, kui see konservatiivses Ameerikas nii populaarse saate juhi poolt oli ikka paras julgustükk.

Paigutas 1993.a. üheks nädalaks kaamera mitme Chicago tavalise perekonna kodusse ning avastas, et mõne aja möödudes unustavad pereliikmed selle sootuks ning kaklevad, sõimavad üksteist, joovad end täis ja teevad kõike seda, mida me oleme nüüdseks juba ammu harjunud reality-tes nägema.

Tõi oma saatesse püsikülalisteks ja nõustajateks hiljem oma saadetega väga kuulsaks saanud Dr. Ozi ja Dr. Phili.

Tema saadet võrreldi alguses tabloidlehtedega ning pööre nii Evelini kui paljusid teisi mõjutanud spirituaalsuse ja meditatsiooni poole, samuti rohkem terviseteemadele ja üleüldisele rahvaharimisele toimus alles 1990ndate teisel poolel. Mäletan ise, kuidas 15 a tagasi või rohkem vaatasin ta saates esinemas nii Eckhart Tollet kui Elizabeth Gilbertit. Viimast, väga paljusid keskealisi naisi Indiasse ashramisse ning Balili nõidarste külastama mõjutanud kultusromaani "Söö, palveta, armasta" autorit ei ole ma pärast seda ühte Oprah intervjuud enam mitte kunagi pealiskaudseks naistekirjanikuks pidanud. Raamatu ostsin ka -- ja see on väga hea.

Tekitas efekti, mille tõttu igast raamatust, mida ta oma raamatuklubis propageerib, saab bestseller. Igast tootest, mida ta eetris puudutas, sai sõna otseses mõttes kuld. Seda muidugi tootajale ja müüjale.

Alustas kohalikus televisioonis Nashville`is ja Tennessees, enne kui Chicagosse tööle sai ning viies saate, mille kaassaatejuht oli, paari kuuga reitingute tippu. Alustas Chicagos ilma meigikunstniku või stilistita ning iroonilisel kombel nägi 30-selt välja palju halvem kui praegu, olles 62. Kindlasti puutub asjasse omajagu see, et Oprah ostis hiljuti  ära 10 % Kaalujälgijate aktsiatest ning on nende reklaamnägu. Aga ka see, mida ta oma saates osalenud arstidega korduvalt arutanud on -- Aafrika päritolu inimeste nahk lihtsalt vananeb kõige aeglasemalt.

Lõpetas oma talk show tegemise ära 5 aastat tagasi pärast 25 aastat Oprah Winfrey Show`d. 
Praegusel telehooajal näitleb omaenda produtseeritud seriaalis "Greenleef".

Ja mis on selle moraal? Et kõige olulisemad on siiski ideed. Isiksus. Mõistus. Oskus leida suurepärane tiim ning seda hoida. (NB! Oprah kutsus oma saatesse ka ühe naise, keda ta oli aastaid varem promonud ning alustanud selle saate produtseerimist, aga siis see naine vahetas produtsenti (ja vist läks eetrist maha pärast ühte hooaega.)
Võime olla päriselt soe ja empaatiline ja keskenduda intervjueeritavale. Teatav silmaga nähtav emotsionaalsus, ilma milleta on kõik muu mõttetu ja tuim. Ja küllap ka saatekülalistele mitte just meeldiv kogemus. Ja seda ma mäletan väga hästi, kuidas publik Evelini saate salvestusel mu selja taga õhkas: "Kui igav!".

Loomulikult pole Eestis võimalik kinkida kõigile publikus auto või kallis reis või isegi raamat, mille autorit intervjueeritakse. Ega saata kaamerad mitmeks päevaks filmima saatekülalist, et saada paarkümmend sekundit materjali tema tutvustamiseks.

Aga seda, et kuidagi paremini ei ole võimalik teha, ma ei usu ka. Ja et pole kuidagi võimalik leida inimesi, kes telet teha tahavad ja et kedagi polegi võtta, nagu mitmed kohalike kommertstelevisioonide töötajad on avalikult väitnud. Ja et avalikud castingud saatejuhtide kohtadele oleks täiesti naeruväärne idee.
Ma ei usu seda! Sest miks just naissaatejuhid kommertskanalites nii vähe aega vastu peavad? Äkki otsitakse neid hoopis valedest kohtadest?
Üks väike vihje, mis omadust võiks otsida: Oprah suudab vajadusel eetri täita ka oma üdini ameerikaliku kõnepidamisega (teate küll, peaaegu iga USA filmi lõpus keegi peab hingestatud kõne, mille tagajärjel selle kuulajad muudavad mingis väga olulises asjas meelt), samas suudab genereerida uusi ideid, mille tagajärjel ta saated olid kõike muud kui rutiinsed. Leida õhus olevaid ning olulisi teemasid, miks mitte totaalselt kohalikke probleeme. Mitte karta päriselt valusaid teemasid, samas jääda delikaatseks ning mitte võtta kohtumõistja positsiooni. (Oprah filmis (küll udutatud nägudega) tervet gruppi pedofiile ning tuli ise oma lapsepõlve seksuaalse ahistamisega kapist välja.) Päriselt ekstreemseid persoone ja lahendamatuna näivaid sotsiaalseid teemasid.

Ma päriselt ka ei usu seda, et Eestis on ainult võimalik olla trendijärgija, ja mitte kunagi trendilooja. 





No comments:

Post a Comment