UUENENUD AJAKIRI "MOOD"
Taust: Eestis on kahtlemata juba aastaid olnud liiga palju naisteajakirju. Üldiselt vaatavad nad ühes suunas, kirjutavad samadest inimestest, ja seda üsna ühtemoodi. Valitseb selline ninnu-nännu stiil ning tavaliselt ei saa me porteteeritavast eriti midagi teada. Peale eraeluliste detailide, muidugi. Ja need ajakirjad lähevad üsna tihti pankrotti.
Ajakiri nimega Mood võiks, kõigi eelduste kohaselt, keskenduda moele ja disaineritele. Võiks, aga nagu uuenenud kujul ja uue toimetusega tõestatakse, ei pruugi!
Kui varem oli peatoimetajaks Ab Fabi Edinat meenutav Kristi Pärn-Valdoja (NB! Ma ei tunne nimetatud prouat isiklikult, selline mulje on jäänud kaugelt; Edina on loomulikult positiivne kangelanna), siis nüüd on tema asemik mitmete teleprojektide taga olnud ja naisteajakirju toimetanud Marii Karell. Moealane haridus on ajakirja Mood moetoimetajal Anu Lensmendil, teiste seos selle alaga jääb hämaraks. OK, OK, ilutoimetajat Stella K Wadovskyt tituleeritakse "rahvusvahelise diplomiga meigikunstnikuks".
Ja mis on tulemus?
Esikaanel naeratab Anu Välba. Kas Eestis on tema täiealiseks saamisest saadik kunagi olnud ühtegi naisteajakirja, mille kaanel ta pole olnud? (Tegemist on retoorilise küsimusega, sellele ei pea vastama!)
Loomulikult pole intervjuus juttu moest, tegelikult on raske aru saada, millest see üldse on.
Kolumnist on Marko Reikop. Enne oli väliseestlane Kristi Luik, kes on esimesena Eestis hakanud tegema seksijalinnalikke kolumne ja kunagi neist ka omamoodi lühijuttude kogu välja andnud. Ja moekunstnik Ketlin Põldroos-Bachmann. Kuidagi rohkem oli nende kolumnistiks valimises loogikat.
Kaanel on kõige silmatorkavam hoopis järgmine pealkiri: "Südamel vanust ei ole". See asub mustvalges ajakirjaosas "Zhurnalistika", mis meenutab ajakirju "Saatus ja saladused" või just hingusele läinud "Naisi". Või ka ehk "Nelli Teatajat". Ehk siis: vaeste naiste elu (vaeste -- nii metafoorilises kui otseses tähenduses). Sealt leiab ka loo "Mis tunne on oma mehe käest peksa saada".
Ajakiri nimega Mood võiks, kõigi eelduste kohaselt, keskenduda moele ja disaineritele. Võiks, aga nagu uuenenud kujul ja uue toimetusega tõestatakse, ei pruugi!
Kui varem oli peatoimetajaks Ab Fabi Edinat meenutav Kristi Pärn-Valdoja (NB! Ma ei tunne nimetatud prouat isiklikult, selline mulje on jäänud kaugelt; Edina on loomulikult positiivne kangelanna), siis nüüd on tema asemik mitmete teleprojektide taga olnud ja naisteajakirju toimetanud Marii Karell. Moealane haridus on ajakirja Mood moetoimetajal Anu Lensmendil, teiste seos selle alaga jääb hämaraks. OK, OK, ilutoimetajat Stella K Wadovskyt tituleeritakse "rahvusvahelise diplomiga meigikunstnikuks".
Ja mis on tulemus?
Esikaanel naeratab Anu Välba. Kas Eestis on tema täiealiseks saamisest saadik kunagi olnud ühtegi naisteajakirja, mille kaanel ta pole olnud? (Tegemist on retoorilise küsimusega, sellele ei pea vastama!)
Loomulikult pole intervjuus juttu moest, tegelikult on raske aru saada, millest see üldse on.
Kolumnist on Marko Reikop. Enne oli väliseestlane Kristi Luik, kes on esimesena Eestis hakanud tegema seksijalinnalikke kolumne ja kunagi neist ka omamoodi lühijuttude kogu välja andnud. Ja moekunstnik Ketlin Põldroos-Bachmann. Kuidagi rohkem oli nende kolumnistiks valimises loogikat.
Kaanel on kõige silmatorkavam hoopis järgmine pealkiri: "Südamel vanust ei ole". See asub mustvalges ajakirjaosas "Zhurnalistika", mis meenutab ajakirju "Saatus ja saladused" või just hingusele läinud "Naisi". Või ka ehk "Nelli Teatajat". Ehk siis: vaeste naiste elu (vaeste -- nii metafoorilises kui otseses tähenduses). Sealt leiab ka loo "Mis tunne on oma mehe käest peksa saada".
Stiilinäide -- see on pärit suure vanusevahega paaride "probleemartiklist": "Marti (Mart Laisk) ei heiduta, et tema naise haridustee pärast seitset klassi pooleli jäi".
Moeseeriates võib märgata Eesti moeblogijate poolt armastatud H&M-i ja Zara tooteid. Mis järgmisena: Hiinast tellitud odavkaup?
Lühidalt: omavahel on vaimselt kohtunud "Saatus ja saladused", ajakiri "Naised", kadunuke, "Nelli teataja" ja lõpetamata põhiharidusega blogija (kes käib allahindluste ajal H&M-is ning saab kodus ehitajast mehe käest peksa).
Moeseeriates võib märgata Eesti moeblogijate poolt armastatud H&M-i ja Zara tooteid. Mis järgmisena: Hiinast tellitud odavkaup?
Lühidalt: omavahel on vaimselt kohtunud "Saatus ja saladused", ajakiri "Naised", kadunuke, "Nelli teataja" ja lõpetamata põhiharidusega blogija (kes käib allahindluste ajal H&M-is ning saab kodus ehitajast mehe käest peksa).
Millisele kontseptsioonile töötab totaalselt vastu uuenenud ajakirja disaini-ja reisitoimetaja Silvia Pärmanni (endine ajakirja Diivan peatoimetaja) poolt lisatu. Reportaazh Berliinist, shikk Kalamaja-kodu --- vaestel naistel polenende teadmiste ja muljetega midagi peale hakata (ja Kroonika kodu-eri juba eksisteerib!). Sama kohatult mõjuvad isegi Olga Temnikovakunstisoovitused. Kas me kujutaksime ette nõuannet minna vaatamaMarge Monko näitust "Nelli teatajas"? Puder ja kapsad, ühesõnaga!
Millega seoses tuli pähe järgmine mõte: kuidas Eestis ajakirjanikke kahtlastesse projektidesse üle ostetakse? Mõni aeg tagasi olin üllatunud, kui tuntud naisteajakirjanik Manona Paris loobus toimetajatööst ajakirjas "Anne & Stiil", lühiajaliseks jäänud projekti "Hello!" kasuks.
Kas inimesi ostetakse üle paarisaja euroga? Huvitav teema, millest pole eriti kusagil juttu olnud.
Millega seoses tuli pähe järgmine mõte: kuidas Eestis ajakirjanikke kahtlastesse projektidesse üle ostetakse? Mõni aeg tagasi olin üllatunud, kui tuntud naisteajakirjanik Manona Paris loobus toimetajatööst ajakirjas "Anne & Stiil", lühiajaliseks jäänud projekti "Hello!" kasuks.
Kas inimesi ostetakse üle paarisaja euroga? Huvitav teema, millest pole eriti kusagil juttu olnud.
Kuidas mood sellesse kõigesse puutub?
Arvusta telesaateid, mis on jõudnud ekraanile. Nii ei tehta!
ReplyDelete